Suur kiire on selleks õppeaastaks möödas, kõik tööd esitatud
ja eksamid tehtud, enamus tulemuski teada ja nüüd võib suvepuhkust nautida.
Aga enne veel kui saan veidi hilisemate käimiste kohta siin kirjutada on vaja
kirja panna muljed Brüsseli reisi kohta.
Brüsselis käisin kooli kaudu 3-4. mai. Meid oli sinna
kutsunud Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin. Kinni maksti kõik sõidud,
ööbimine ja ühtusöök, ainult transport Tartust Tallinnasse ja tagasi ning
kohapeal lõunasöögi eest tuli ise maksta. Reisi eesmärgiks oli külastada
Europarlamenti ja selle institutsiooni tööga lähemalt tutvuda.
Atomium.
Tegelikult on seal sees muuseum.
Belgiasse kohale jõudes oli meile vastu tulnud buss, millega
sõidutati meid linna ja tehti linnas ka väike ekskursioon. Esimese kohana pandi
meid maha Atomiumi juures. Sisse me ei läinud, aga koha vaatasime üle. Seejärel
läks sõit edasi linna, nägime ära Euroopa Komisjoni hoone, kuningapalee,
hunniku muid muuseume ja tähtsaid kohti. Seejärel pandi meid maha hotelli
juurde, kuhu saime ära panna oma kotid ja asjad, ning läksime edasi jala
linnapeale uudistama. Kuna me olime suht Brüsseli kesklinnas, siis seal
ümbruses ka ringi käisime, lõunatasime ja uudistasime.
Brüsseli keskväljak.
Selle pissiva poisi kuju on üks Belgia sümboleid. Pidi isegi nii olema, et kõrged riigipead, kes Belgiat/Brüsselit külastavad, toovad sellele kujule kaasa oma maa rahvariided. Need riided on kõik muuseumis hoiul. Muidu on see kuju ikka alasti, aga vahel pannakse ka riided selga. Õhtul restoranist tulles oli ta jälle alasti.
Théâtre Royal de la Monnaie (või lihtsalt La Monnaie) on tegelikult üks Belgia kuulsamaid/tähtsamaid ooperimajasid.
Peale lõunat sai terve grupp uuesti kokku ja läksime
Parlamentariumisse. See on siis Europarlamendi museum, kus saab aimu selle
institutsiooni ajaloost, ülesehitusest, töökorraldusest jne. Päris huvitav oli
seal tegelikult. Peale seda jalutasime jälle hotelli tagasi, saime check-in’I tehtud
ja oli umbes tund-poolteist aega enne, kui pidime restorani minekuks hotelly
lobby’s kokku saama. Restorani jõudmiseks tuli jällegi päris arvestatav maa maha
kõndida, kuid õhtu ise oli päris mõnus ja tore – hea seltskond, hea toit, mõnus
koht – no mida veel tahta…
Arc (Arcade) du Cinquantenaire on keskne monument Parc du Cinquantenaire's või Juubelipargis, mis asub Brüsseli Euroopa kvartali idapoolses osas. Triumfikaar on tegelikult U-kujuline ja ehitatud 1905. aastal Leopold II käsul, kes soovis erinevate projektidega Brüsselit ilusamaks muuta.
Teise päeva plaanid hõlmasid suuresti ainult Europarlamendi
külastust ja Lauristiniga kohtumist. Kuna eelmisel õhtul pakuti meile välja võimalus
minna vaatama/kuulama ka ühte Europarlamendi erakonna istungit, siis algas päev
väga varakult. 7.20 ülesse, hommikusöögile ja sealt edasi Parlamenti. Jala
muidugi!
Kohale jõudes pidime kõigepealt kõik oma giidile/juhile
(Lauristini assistendile, kes meile selle reisi ajal giidi mängis, ja Yana
Toomi ja kellegi assistendile veel, ma enam ei mäleta, kelle) andma oma
ID-kaardid, et see security’le viia, kuna selle põhjal tehti meile külastajate
kleepsud ja lasti hoonesse sisse. Parlamenti sisse saamiseks tuli minna läbi
turvakontrollist, mis oli enam-vähem võrdne korraliku lennujaama
turvakontrolliga J
Esimese asjana viidigi meid erakonna istungit kuulama, kus istungi
läbiviia/esimees (ma ei tea, kuidas seda inimest tegelikult kutsutakse) märkis
ka ära, et erakonna liikmel Lauristinil on külas Tartu Ülikooli baka ja
magistri õpilased. Natuke aega saime istungit kuulata, siis viidi meid edasi
teistesse ruumidesse ja lõpuks ka kohtumisele Marjuga. Kuna Marjuga oli meil
esmaspäeval, päev enne reisi, ka Tartus loeng, olime varasemalt juba natuke tema
kogemustest Europarlamendis kuulnud. Seekord oli seal veel üks eestlane, kes
samuti töötab Europarlamendis, seda aga administreerival positsioonil. Temagi
jagas enda kogemusi ja näpunäiteid, mida peaks tegema, kui oleks soov mõnes EL’i
institutsioonis tööd saada. Peale seda kohtumist viidi meid veel suurde saali,
kus toimuvad Europarlamendi istungid ja saime seal veidike ringi vaadata ning
sellegi kohta huvitavat infot. Näiteks, kuna kõik need istungid on avalikud,
siis saavad inimesed sinna neid niisama kuulama minna, ei pea ennem mingit
broneeringut tegema ega midagi. Või hääletatakse tavaliselt kätt tõstes, aga
keegi neid tõstetud käsi kokku ei loe, vaid vaadatase silma järgi, millise
positsiooni poolt tundub, et rohkem saadikuid hääletas. Või see, et kui mõni
suurem/tähtsam inimene Europarlamendi ees esineb, siis on tavaliselt saal
puupüsti täis ja on väga raske sinna vaatamiseks kohta saada. Ja no veel palju mud
huvitavat.
Europarlamendi erakonna S&D koosolek, mille liige on ka Marju Lauristin (Group of the Progressive Alliance of Socialists and Democrats). Siin pildil on hästi näha mitut erinevat, kuid tähtsat aspekti EP töös. Näiteks pildi keskelt paremale asetsevate roheliste klaaside taga (kahes reas) asuvad väikesed ruumid, kus istuvad tõlgid, kes kogu saalis toimuvat tõlgivad erinevatesse keeltesse (sest kõigis EL'i institutsioonides on ametlikeks keelteks ju kõigi liikmesriikide ametlikud riigikeeled). Seega on neid tõlke terve hunnik. Pildil esiplaanil oleval laual juhtme juures on nupud, millelt kindla numbri valides saab kuulata kõrvaklappidest teksti vastavas keeles (inglise keel on number 2, eesti keel number 13). Ja esiplaanil olev hall kast on pult, mida kasutatakse erinevate küsimuste/otsuste vastuvõtmisel hääletamiseks.
Pildike EP suurest saalist kõigi liikmesriikide ja Liidu lipu kõrval ja all päris õige ruum.
Lõpuks oli aga meie külastus läbi ja läksime tagasi
kesklinna, kus oli võimalus mõnda tundi vaba aega sisustada nii, nagu igaüks
ise soovis. Meiel oli üks grupp, kellega ringi käisime, istusime natuke aega
pargis, käisime vahvleid söömas ja uudistasime veel niisama kesklinna kandis
ringi. Kui viimased korrad oli veel erinevatest shokolaadipoodidest korralik
hunnik shokse kaasa ostetud, otsustasime hotelli tagasi minna, et oma kotid
kokku panna, lennule check-in ära teha ja piletid välja printida ning siis
bussi oodata.
Üks väike shopingutänav/kaubanduskeskus, kus oli väga-väga palju erinevaid shokolaadipoode. Ja nende poodide vaateaknad ja muidu väljapanekud olid nagu tõelised kunstiteosed, mis kutsusid kohe sisse astuma ja ostma.
Noppeid mõne poe vaateakendelt.
Lennujaama jõudsime küll mitu tundi lennust varem, sest
varasemalt olid kõik turvameetmed väga karmid ja oli juba arvestatud, et meil
võib seal päris kaua aega minna. Tegelikkus oli aga see, et turvameetmeid oli
eelmisel päeval just vähendatud ja saime oma asjad aetud suhteliselt kiiresti,
mis jättis meile mitu tundi vaba aega. Me sisustasime selle korraliku söögi
ostmisega ja no ma pean ära mainima, et alati ma Londonisse/Londonist ära
lennates vaatasin lennujaamas näiteks suvalise 0,5l vee või Coca/Fanta/Sprite
hinda ja mõtlesin, et see 1/1.5/2£ oli kallis, siis Brüsseli lennujaamas olime
me 0,5l Coca eest välja käima pea 3,5€. Jube!
Aga mis on siis need üldised muljed, mis mulle sellest
reisist jäid?
Muidugi oli tore ja mõnus ja informatiivne… Aga! Kui ma
varem veel mõtlesin, et oleks ju äge mõnes EL’i institutsioonis töötada, siis
nüüd sai mulle selgeks, et Brüsselis elamine oleks minu jaoks vist täielik
piin. EL’i institutsioonides võiks ikka töötada, aga see linn ei ole lihtsalt
minu jaoks. Ma isegi ei oska öelda, mis mind nii väga häiris või vastumeelne
oli, aga midagi seal oli. Muidugi ei aidanud kaasa ka see, et ma olin just ju
Londonis käinud ja muidugi võrdlesin ma Brüsselit päris palju Londoniga ning
enda kogemustega Londonis. Brüsselis lihtsalt oli midagi vastumeelset, samas
kui Londonisse tagasi minnes on tunne, nagu läheks teise koju…
Aga positiivse poole pealt… Mulle väga meeldis meie
giid/juht. Ta rääkis väga palju huvitavat linna kohta, enda kogemuste kohta
Europarlamendis, andis igasuguseid näpunäiteid, oskas rääkida erinevatest kogukondadest
Brüsselis/Belgias ja kuidas neid/nende piirkondi eristada. Lisaks leidis ta
selle kõige kõrvalt aega ka meiega individuaalselt vestelda. Seda siis selles
mõttes, et ta ei olnud koguaeg meie õppejõududega, ega suhtunud meisse kui
õpilastesse, vaid rohkem kui võrdsetesse ja kui kedagi mingi asi huvitas, sai
talt küsida ja ta üritas ikka seletada ja vähegi informatiivse vastuse anda.
Kokkuvõttes oli reis huvitav ja kindlasti tasus end ära.
Esimest korda juhtusin päikeseloojangu ajal lendama. Ja see vaade oli lihtsalt imeline!
Järgmine kord kirjutan aga käimistest ja tegemistest mitte välismaal,
vaid Eestis.
Seniks aga,
XoXo,
Agne
Comments
Post a Comment