Trip to the city ehk mida turistid ei näe!!!

Novembrikuu alguses otsustasin, et lähen linnapeale turisti mängima. Kui alguses plaanisin minna mingil suvalisel päeval, siis lõpuks otsustasin ikka, et lähen 8. novembril, kui linnas pidi olema Lord Mayor Show koos rongkäigu ja kõiksugu värkidega. Kell viis õhtul pidi Thames'i kohal ilutulestik olema. Ja kuna päeval sadas, siis ma kohe hommikul seda Lord Mayor'i värki vaatama ei läinud, aga ilutulestikku tahtsin ikka näha. Seega seadsin ennast linna poole minekule natuke peale kolme ja linna (see tähendab Oxford Streetile) jõudsin kella neljast. Sealt liikusin suht kohe edasi Trafalgar Square'i poole ja sealt edasi Westminterisse. Aga nagu siin tavaks on, hakkas natukene enne kella viite sadama. Alguses mõtlesin kll, et mul ju vihmavari kaasas ja see paar piiska ei tee idagi, et ootan viieni ära, näen ilutulestiku ära ja siis jooksuga kodu poole. Aga ei, ennem kui ma vihmavarju kotist välja sain, olin juba läbimärg ja kui kümme minutit peale viite ei olnud ühestki raketist märkigi, otsustasin uuesti Oxfordi poole astuma ja seega jäi seekord ilutulestik Thames'i kohal nägemata. Nagu ikka, sai seal päris palju pilte tehtud, millest osad ka siia panen.

Tegelikult tahtsin ma hoopiski millestki muust kirjutada. 

Nimelt, hästi palju olen enda Eestis olevatelt sõpradelt kuulnud, et London on ikka üliäge koht kus elada ja õppida ja värki. Ja minu pärimise peale, et miks nii arvatakse, saan tavaliselt vastuse, mida võiks iga Londonis käinud turist öelda - linn on nii puhas, kõik on nii moodne ja modernne ja uus ja näeb nii äge välja jne. Aga tegelikult on selline uus ja ilus ja modernne ja mida kõike veel enamasti ainult kesklinn ja City ja mõned rikkamad piirkonnad (nagu näiteks Essex). Need piirkonnad, kuhu turistid kõige tõenäolisemalt satuvad ja mida Londonit reklaamides kasutatakse ongi kõik ilusaks tehtud ja puhtad ja korralikud ja sellistes piirkondades elada ongi glitz and glam. Aga kogu London ei ole selline. London on tegelikult väga-väga erinev. Siin on tõesti väga kenasid piirkondi, aga on ka selliseid piirkondi, kus sind, kui valget inimest vaadatakse väga imelikult, kuna mõne piirkonna on asustanud peamiselt moslemid või hindud või muidu mitte nii heal järjel olevad inimesed. Ja sellised piirkonnad on kesklinna turismimekadest ja muudest ilus-uudne-puhas-kaunis piirkondadest väga erinevad. Ka näiteks turvalisuse mõttes. Või transpordi mõttes. 

Aga et mitte väga pikalt siin Londoni eripäradest rääkida, siis otsustasin nimelt sellel 8ndal novembril bussi istudes, et pildistan oma teekonda Archway Stationist Oxford Streetile, et näidata ka seda poolt, mida tüüpiline turist Londonis ei näe ja mille olemasolust paljud ei teagi. Seega siin on nüüd mõned pildid tegelikult tüüpilisest Londonist:

 Tõesti-tõesti, Londonis on ka päris tühjasid tänavaid. Kui tavaliselt Oxfordi-Regent Streeti kandis tundub, et ei saa sammugi astuda, ilma et kellestki üle ei kõnniks, siis tegelikult on päris paljud piirkonnad (vähemalt päevasel ajal) suhteliselt rahulikud ja selliseid inimmasse (nagu kesklinnas) siin igalpool ei ole...

 Sellised ridaelamud on siin tõesti iga nurga peal, kui kesklinnast välja saada. Tegelikult isegi seal on majad külgepidi koos, lihtsalt nende välimus ei ole nii tüüpiliselt britilik, seal on majad ikka kolmekordsed kivimürakad...

 Typical London Street... Polegi midagi muud öelda... Sellist Londonit näevad iga päev tavalised inimesed :)

 Hakkab juba paremaks minema, eks? Sest kesklinn on ka lähemal...

Pildil paremal on näiteks Kings Cross Station... Väljastpoolt (ja ilmselgelt valelt poolt) ei näe just väga kena välja...

 Ja üks minu lemmik vaatamisväärsusi teel linna - St. Pancras International Station ja Renaissance Hotel. Sellest hotellist edasi kesklinna poole on linna välimus (tänavad, majad, isegi kesklinna suunduvad bussid) päris erinev postituse esimestest piltidest, sest see hotell ja jaam on põhimõtteliselt turismitsooni algus...

 Tüüpiline tänavavaade kesklinna väiksematel tänavatel...

 Ja Oxford Streeti algus näeb välja selline... Mitte just kõige kenam ja ei ütleks, et see eriline turismimeka oleks, aga reaalsus on hoopis teine. Tänav on ära kaunistatud, jõulutuled põlevad, inimesi on nii palju, et pole kuskile astuda ja kiiresti ühest punktist teise jõudmine (mis ilmselgelt on võimatu...) võtab sellel tänaval ja teistel ümbritsevatel tänavatel ikka omajagu aega...

Vaade Oxfordile õhtul (või mis õhtu see pool kuus nüüd on, pimedas ikka...)

Ja nüüd siis teised pildid 'tavaliste' vaatamisväärsustega, mida enamus nagunii näinud on...

 Nendest hõljuvatest tegelastest kirjutasin ma ühes kevadises postituses kah. Siis tundus nii uskumatu, et keegi saab niimodi õhus seista või istuda, aga seekord seisid minu kõrval veel kaks tüdrukut, kellest üks seletas teisele, kuidas need 'hõljuvad' mehikesed siis ikkagi õhus seisavad ja see seletus tundub täitsa loogiline... Seda ma siia ei kirjuta muidugi, sest muidu pole teistel üldse lõbus neid esimest (või teist, või kolmandat) korda näha ja selle le pead murda :)

 Sel päeval oli National Gallery ees üldse igasugu erinevaid inimesi midagi tegemas. Kes joonistas maha, kes 'hõljus' õhus, kes mängis torupilli, kes jagas inimestele infot Lähis-Idas toimuvatest kuridegusest Kurdi inimeste vastu (ma päriselt ei tea, kuidas seda viimast osa paremini eesti keeles väljendada... pm paar päeva varem, kui ma õieti mäletan, toimus Trafalgar Square'il protest ISISe tegevuse vastu ja protestijad olid Kurdid (inglise keeles Kurdish või Kurdish people)).

 Ja vaade siis National Gallery treppidelt Westminsteri suunas.

 See kuju oli seal Remembrance Day auks (mis on tegelikult 11. novembril). Ja need punased paberitükid seal klaaskastis olid mooni kujuga, mis on Remembrance Day sümbol.

Ja peale viite Westminsterist tagasi tulles oli plats tühi...

 Westminsteris...

 Big Ben.

 Minu arvates sobivad need kaks väga hästi kokku - mõlemad n.ö. Londoni tunnusmärgid: big Ben ja Underground (metroo) sign.

 Väga õigel ajal jõudsin ma Westminsteri sillale - alguses ei põlenud London Eye'l ühtki tuld, poole silla peale jõudes läksid Eye'l põlema punased tuled ja peaaegu üle silla jõudes läksid põlema sinised tuled...

 Ja Palace of Westminster sillalt... Tegelikult on sillalt üpriski raske korralikke pilte Palace'st saada, sest mõlemad silla pooled on paksult inimesi täis. Ja kui inimesi vähem on ja tundub, et nüüd on võimalus hea pilt saada, rikuvad selle võimaluse mõlemas suunas sõitvad autod ja bussid...

 Panoraam Westminsteri sillalt kui Eye'l põlevad punased tuled...

 ... ja panoraam Westminsterilt kui Eye'l põlevad sinised tuled.

 Nüüd kaks pilti veel Big Benist. Küll ma olin hädas, et õige valgusega pildid saada... See tähendab, et ülemine pilt on tehtud nagu päeval (ilmselgelt välguga, mis teeb pildi parema ääre uduseks), kuigi tegelikult oli väljas päris pime ja alumine pilt on enam-vähem, kuigi tegelikult oli sel ajal väljas veel pimedam.

 Ja London Eye küljelt, Westminsteri silla lähedalt. Ma päris sinna Eye alla ei viitsinud minna, sest sinna suundus ikka jube rahvamass ja sealt pärast tagasi saamine (eriti veel vihmaga) oleks päris aeganõudev olnud...

 Ja üks vähem-nähtud kaader... Ehk vaade Westmisteri sillalt mõlemale poole, mitte ainult Eye'le ja sealpoolsele linnale...

Tagasi Oxfordi poole liikumas... Juba siin on näha, et siin vihma ei sallita ja nii kui veidike kõvemini sajab, on tänavad tühjad (või igatahes tühjemad kui ilma vihmata)...

Selleks korraks siis kõik jälle... Ma juba plaanin uut tiiru linna, seekord siis jälle Oxford Street'ile, Regent Street'ile ja mis peamine, Hamleys mänguasjapoodi (millest mul ei saa vist kunagi küllalt :) ).

Nii, et järgmise korrani :)