Tagasi!!!

Kuna olen nüüd tagasi Londonis, siis olen tagasi ka blogimise juures. Üritan kõik erinevad seiklused ja käimised kirja panna ja rohkelt pildimaterjali ka juurde lisada (mida tänases postituses küll ei ole).

Suve alguses mõtlesin, et kogu aeg olen vara hommikul ja peale lõunat lennanud, et võiks mõnikord öösel ka lennata. Ja nagu näha, siis vahel lähevad soovid ka täide, sest kui piletit hakkasin broneerima, siis 24 septembri ja 26 septembri hommikuste lendude piletid olid mitukümmend eurot kallimad, kui 25 septembri õhtu oma. Lootsin sellest öisest õhus olemisest siiski rohkemat. Õhku tõustes ja maandudes pandi lennuki salongis tuled kustu, muul ajal põlesid ikka ja midagi näga ei olnud, peale tiiva otsas oleva valge tulukese. Tallinna kohal oli see-eest aga väga vinge lennata, terve linn oli tuledes ja säras vastu. Kahju, et sel ajal ei võinud pilti teha. Standsteadi kohal oli vaade palju lahjem. Seal põlesid enamasti ainult oranžid tänavalaternad ja ei olnud pooltki nii ilus, kui Tallinn.

Igatahes, maandusime me Eesti aja järgi kell 1, siinse aja järgi kell 11 õhtul. Mul oli juba plaanitud, et ma öösel ei hakka lennujaamast linna tulema, kuigi erinevalt eelmisest aastast oli mul selleks korraks hostelis koht kinni pandud, seega ööbisin Stansteadi lennujaamas. Ülerahvastatud, nagu see oli, oli päris õnn, et ma istme peale endale koha sain. Ja seal siis üritasin magada, aga ühtegi mugavat asendit ei leidnud selle kõva tooli peal ja nii ma siis olingi enamuse ööst enamasti üleval. Hommikul kella 5 ajal, kui istmete rida tühjaks sai, oli mul juba uni ka läinud ja kella 7ajal, kui pidin hakkama vaikselt bussi poole liikuma, tuli just mõnus uni.

Aga bussipeale ma ikka jõudsin. Sain 20 minutit varasema peale kah veel. Peaaegu terve tee lennujaamast linna ma magasin, alles linna ääres sain ülesse aetud ennast. Ja oligi viimane aeg. Kuna ma varem pole Terranova bussidega sõitnud, siis ei teadnud ma, mis kaudu nemad sõidavad, teada oli ainult lõpppeatus Victoria jaamas. Aga see bussisõit linnas oli nagu omamoodi ekskursioon. Alguses sõitis buss ümber linna, siis kuskilt üle jõe linna sisse, uuesti üle jõe sõitis ta Toweri silla juures ja siis veel kolmandat korda üle jõe mingi Westminsteri lähedal asuva silla juurest, nii et suuremad Londoni vaatamisväärsused näidati kohe ära. Big Benist oleks küll ilusa pildi saanud, aga mu telefoni aku oli kah nii nagu ta oli ja ei tahtnud hakata seda veel tühjendama pilte tehes, sest mine tea, äkki oleks jälle vaja läinud, et kellelegi helistada ja teed küsida. Õnneks ei läinud.

Victoria jaamas saime bussist maha ja siis läks jubedaks trügimiseks, et kes esimesena oma kohvrid bussi alt kätte saab (Terranova bussidel tuleb need ise sinna panna ja ära võtta, teistel bussidel teeb seda juht). Kuna mina sain päris esimeste hulgas bussile ja seega esimeste hulgas ka oma kohvri ära panna, siis ilmselgelt sain selle suht viimaste hulgas kätte, sest see oli kõige tagumisse nurka lükatud. Igatahes võtsin oma kompsud kaasa ja läksin siis Victoria jaama sisse, et teada saada, millisest peatusest läheb buss, millega hosteli juurde saaksin. Ühtlasi ostsin endale ka Oyster kaardi ja laadisin sinna 10£ peale, sest sellega tuleb palju odavam sõita, kui üksikuid pileteid iga kord osta (üksik pilet maksab bussis 2.40£, metroos aga 4.50£, Oysteriga on need vastavalt 1.40£ ja 2.4£). Muidu poleks seda kaarti vist teinudki, aga ma pidin täna minema ühte potentsiaalset elukohta vaatama ja kuna see asub hosteliga võrreldes peaaegu teises linna otsas, siis otsustasin kohe, et jala ma sinna ei lähe.

Ja minu õnnetuseks sattusin metroosse suht tipptunni ajal, natuke enne kella 5te ja oi, kui lämbe ja vastik oli seal olla. Pidin kiirelt keset linna ühest metroost veel teise minema, et õigesse kohta jõuda, aga kiiret ei olnud selle asja juures küll mitte midagi. Nimelt vaatasin silte Way out (väljapääs) ja jõudsin kõrvale platvormile, või teisele platvormile, millelt sõitvad metrood läksid hoopis vastassuunas, kui mul vaja oli. Lõpuks leidsin ikka õige koha üles ja sain ka teise metroo peale ning jõudsin ilusti kohale. Vaatasin korteri üle, mis tundus täitsa normaalne ja hakkasin tagasi liikuma. Bethal Greeni jaamast Liverpooli jaama läksin jala (mitte just väga lühike maa) ja Liverpoolist hüppasin esimese bussi peale, mis Victoria jaama sõitis. Seal ootasin ära järgmise bussi samas peatuses, kus hommikul ja sõitsin hostelisse tagasi.

Korteri kohta lubati otsus mulle täna õhtul või hiljemalt homme hommikul teada anda, nii et pöidlad pihku ja loodame parimat.

Nüüd viskan lehtedele veel pilgu peale ja lähen magama ära.

Järgmise korrani!