Ongi pea nädal möödas eelmisest sissekandest. Eile tahtsin kirjutada, aga koju jõudes olin nii väsinud, et lõpuks lihtsalt ei jõudnud.
Aga hakkan siis algusest pihta.
Esmaspäeval hakkas kool ametlikult pihta. See tähendab siis, et on korralikult loengud ja seminarid ja antakse koduseid ülesandeid ja kõike tuleb tõsiselt võtta.
Esmaspäev oli üldse päris huvitav. Loengus - Politics & Government - räägiti ainest lähemalt, anti ülevaade sellest, kuidas hindamine toimub, tutvustati rohkem koolisisest interneti keskkonda WebLearn-i jne. Ühesõnaga loeng oli nii informatiivne kui ka huvitav.
Seminarigruppe on meil iga loengu kohta kuus. Grupid on suht väikesed, enam-vähem kuni 15 inimest. Minule annab esmaspäevast seminari sama õppejõud, kes annab ka loengut. Selles suhtes on lihtsam, et kui midagi jääb arusaamatuks või loengu kohta on veel küsimusi, siis saab seminaris küsida ja pole mingit probleemi.
Teisipäevane loeng - Introduction to International Relations - oli ka huvitav, kuigi räägiti põhiliselt samadest asjadest, millest esmaspäevalgi. Seminar oli veidi igavam. Seal räägiti ka samu asju, mida esmaspäeval juba kuulsime ja kuna õppejõud on ka sama, kes esmaspäevast ainet annab, siis ei olnud see, milest ta ülevaate tegi, enam nii uus.
Kolmapäeva hommikul olin vara üleval, nagu ka varasematel päevadel. Istusin köögis arvutis ja mingi aeg lihtsalt kuulasin, et mis sabin see on... Väljas sadas korralikku padukat ja rahet... Tund enne seda, kui ma pidin kooli minema. Siis tekkis küll väike paanika ja otsisin netist busside aegu, et kui vihm järgi ei jää, siis lähen bussiga. Sest ega see 7 km jala minna vihmaga väga mõnus ettevõtmine ei ole. Aga õnneks jäi sadu paarkümmend minutid enne mu minekut järgi ja sain kuivalt kooli.
Seal siis jälle loengusse - Introduction to International Development. See oli jälle päris huvitav, kõik õpilased läksid aruteluga kaasa ja igaühel oli oma arvamus antud teemast. Arutelu käis siis majanduse ja riikide arengtaseme ( esimene-, teine- ja kolmas maailm) üle. Ühesõnaga kaks tundi elavat disskussiooni. Huvitav.
Seminarigrupis oli meid selles aines ainult viis. Seal tutvustasime igaüks end, saime hindamise ja ülesannete kohta infot ja seejärel läks loengus alustatud arutelu edasi. Väiksemas grupis sai igaüks rohkem sõna, oli rohkem võimalust oma arvamust avaldada, teiste väidetega nõustuda või neid ümber lükata jne.
Täna algas loeng üsna varakult. Või noh, kell 11 ei ole just vara, aga see tähendab, et ma pean 9.15 hakkama kodust liikuma, et õigeks ajaks loengusse jõuda. Ja kuna neljapäevane aine - Peace, Conflict & Diplomacy since 1945 - on ainuke, mis on eraldi majas teistest kaugemal, siis läheb ka kooli jõudmiseks rohkem aega.
Aga loengus jälle räägiti üldised asjad ära, siis vaatasime ühte videot ja sellele järgnes alguses umbes kümneminutiline grupiarutelu ja seejärel jälle arutelu üle terve loengusaali. See kaks tundi läks sealgi päris kiiresti ja õpejõud ütles isegi, et ta tegelikult ei plaaninud seda, et disskussioon venib pea pooleteise tunniseks, aga ei hakanud seda takistama ka, kuna nii õpilastel kui ka tal endal oli päris huvitav kuulata, milliseid seisukohti erineva taustaga inimesed välja toovad. Video, mis selle pika arutelu põhjustas oli David Cameronist esinemas ÜROs väitega, et ÜRO peaks tegema kindlamaid otsuseid, et Süüria sõda lõpetada, kuid seda ei tehta Venemaa ja Hiina vastuseisu tõttu.
Seminarigrupis oli meid täna kohal seitse, ilmselt tuleb mõni veel juurde, kuid see selleks. Seal siis ka tutvustasime ennast, rääkisime, miks just selle aine võtsime jne. Tekkis samuti väike arutelu praegu Süürias toimuva kohta. Samuti rääkis üks tüdruk eluolust Iraanis just sõja ja rahutuste ajal ja seda oli päris huvitav kuulata, kuna ta ise on pärit just piirkonnast, kus toimusid kõige hullemad rünnakud ja vastasseisud.
Üldiselt ütleks ma, et ained on väga huvitavad ja praegu olen ma oma valikuga küll ülimalt rahul.
Lisaks veel see, et eksam tuleb kevadel vaid ühes, kolmapäevases aines. Teistes ainetes tuleb hinne esseede, arutluste ja esitluste põhjal.
Oma tunniplaaniga olen ma ka rahul. Mul on esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval seminar kohe peale loengut, seega reaalselt pean koolis olema vaid kolm tundi. Kolmapäeval on loengu ja seminari vahel tunnine paus, mida saan kasutada õppimseks, seega koolis pean olema kokku neli tundi.
Aga et jutt väga ainult koolist ei oleks, siis muid tegemisi ka. Vähemalt nii palju, kui neid on. Esmaspäeval saatsin oma CV 5 erinevasse kohta. Vastust veel ei ole, aga lootus on, et äkki mingi töö ikka saan. Teisipäeval väga midagi huvitavat ei teinudki. Kolmapäeval jälle ei jõudnud midagi teha, kuna jõudsin koju alles peale seitset (Eesti aja järgi peale üheksat), siis oli vaja arvutis mõned asjad korda ajada, siis sööma ja magama. Täna jõudsin koolist natuke peale viite. Käisin poest ka läbi ja pidin mõne asja hinda nähes pikali kukkuma. Näiteks Eestis olles mäletan, et vaatasin sukkade hinda ja mõtlesin, et see 3 euri on ikka juba kallis... No siin maksavad sukad 5 naela!!! Jube lihtsalt!!! Jätsin seekord ostmata ja loodan, et leian kuskilt mujalt odavamalt. Arvutis saatsin veel mõned CV-d ära ja nüüd pean hakkama esmaspäevaseks seminariks ettevalmistusi tegema. Nimelt saame siis iga nädal küsimused, millele vastamiseks peame erinevaid raamatuid, ajakirju, e-raamatuid ja muud lugema. Ja see nimekiri, mida lugeda, on päris pikk. Ja see eeltöö tuleb teha igas aines ja igaks seminariks. Nii et hakkab nüüd pihta see tõsine töö.
Homme lähen käin veel pangas ja üritan endale siinse pangakonto avada. Siis otsin üles mõne odava / second-hand raamatupoe ja ostan kaks raamatut ära, mida vaja läheb.
Aga mõned pildid ka vahelduseks...
Kõik teavad, et London on kuulus oma punaste telefoniputkade poolest. Päris paljud neist punastest putkadest on asendatud selliste putkadega, nagu on esimesel pildil, sest...
Ja tegin täna pilti ka nendest viltustest kõnniteedest. Üritasin telefoni nii paigal hoida, kui vähegi võimalik.
Ülemisel pildil ei tundugi väga viltune see kõnnitee, aga alumisel pildil on ehk rohkem näha. Üritasin jälle telefoni paigal hoida, ei tea, kui palju see just õnnestus, aga aimu annab pilt ehk ikka...
Ja mõned üldised asjad, mida olen viimasel ajal tähele pannud:
Aga hakkan siis algusest pihta.
Esmaspäeval hakkas kool ametlikult pihta. See tähendab siis, et on korralikult loengud ja seminarid ja antakse koduseid ülesandeid ja kõike tuleb tõsiselt võtta.
Esmaspäev oli üldse päris huvitav. Loengus - Politics & Government - räägiti ainest lähemalt, anti ülevaade sellest, kuidas hindamine toimub, tutvustati rohkem koolisisest interneti keskkonda WebLearn-i jne. Ühesõnaga loeng oli nii informatiivne kui ka huvitav.
Seminarigruppe on meil iga loengu kohta kuus. Grupid on suht väikesed, enam-vähem kuni 15 inimest. Minule annab esmaspäevast seminari sama õppejõud, kes annab ka loengut. Selles suhtes on lihtsam, et kui midagi jääb arusaamatuks või loengu kohta on veel küsimusi, siis saab seminaris küsida ja pole mingit probleemi.
Teisipäevane loeng - Introduction to International Relations - oli ka huvitav, kuigi räägiti põhiliselt samadest asjadest, millest esmaspäevalgi. Seminar oli veidi igavam. Seal räägiti ka samu asju, mida esmaspäeval juba kuulsime ja kuna õppejõud on ka sama, kes esmaspäevast ainet annab, siis ei olnud see, milest ta ülevaate tegi, enam nii uus.
Kolmapäeva hommikul olin vara üleval, nagu ka varasematel päevadel. Istusin köögis arvutis ja mingi aeg lihtsalt kuulasin, et mis sabin see on... Väljas sadas korralikku padukat ja rahet... Tund enne seda, kui ma pidin kooli minema. Siis tekkis küll väike paanika ja otsisin netist busside aegu, et kui vihm järgi ei jää, siis lähen bussiga. Sest ega see 7 km jala minna vihmaga väga mõnus ettevõtmine ei ole. Aga õnneks jäi sadu paarkümmend minutid enne mu minekut järgi ja sain kuivalt kooli.
Seal siis jälle loengusse - Introduction to International Development. See oli jälle päris huvitav, kõik õpilased läksid aruteluga kaasa ja igaühel oli oma arvamus antud teemast. Arutelu käis siis majanduse ja riikide arengtaseme ( esimene-, teine- ja kolmas maailm) üle. Ühesõnaga kaks tundi elavat disskussiooni. Huvitav.
Seminarigrupis oli meid selles aines ainult viis. Seal tutvustasime igaüks end, saime hindamise ja ülesannete kohta infot ja seejärel läks loengus alustatud arutelu edasi. Väiksemas grupis sai igaüks rohkem sõna, oli rohkem võimalust oma arvamust avaldada, teiste väidetega nõustuda või neid ümber lükata jne.
Täna algas loeng üsna varakult. Või noh, kell 11 ei ole just vara, aga see tähendab, et ma pean 9.15 hakkama kodust liikuma, et õigeks ajaks loengusse jõuda. Ja kuna neljapäevane aine - Peace, Conflict & Diplomacy since 1945 - on ainuke, mis on eraldi majas teistest kaugemal, siis läheb ka kooli jõudmiseks rohkem aega.
Aga loengus jälle räägiti üldised asjad ära, siis vaatasime ühte videot ja sellele järgnes alguses umbes kümneminutiline grupiarutelu ja seejärel jälle arutelu üle terve loengusaali. See kaks tundi läks sealgi päris kiiresti ja õpejõud ütles isegi, et ta tegelikult ei plaaninud seda, et disskussioon venib pea pooleteise tunniseks, aga ei hakanud seda takistama ka, kuna nii õpilastel kui ka tal endal oli päris huvitav kuulata, milliseid seisukohti erineva taustaga inimesed välja toovad. Video, mis selle pika arutelu põhjustas oli David Cameronist esinemas ÜROs väitega, et ÜRO peaks tegema kindlamaid otsuseid, et Süüria sõda lõpetada, kuid seda ei tehta Venemaa ja Hiina vastuseisu tõttu.
Seminarigrupis oli meid täna kohal seitse, ilmselt tuleb mõni veel juurde, kuid see selleks. Seal siis ka tutvustasime ennast, rääkisime, miks just selle aine võtsime jne. Tekkis samuti väike arutelu praegu Süürias toimuva kohta. Samuti rääkis üks tüdruk eluolust Iraanis just sõja ja rahutuste ajal ja seda oli päris huvitav kuulata, kuna ta ise on pärit just piirkonnast, kus toimusid kõige hullemad rünnakud ja vastasseisud.
Üldiselt ütleks ma, et ained on väga huvitavad ja praegu olen ma oma valikuga küll ülimalt rahul.
Lisaks veel see, et eksam tuleb kevadel vaid ühes, kolmapäevases aines. Teistes ainetes tuleb hinne esseede, arutluste ja esitluste põhjal.
Oma tunniplaaniga olen ma ka rahul. Mul on esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval seminar kohe peale loengut, seega reaalselt pean koolis olema vaid kolm tundi. Kolmapäeval on loengu ja seminari vahel tunnine paus, mida saan kasutada õppimseks, seega koolis pean olema kokku neli tundi.
Aga et jutt väga ainult koolist ei oleks, siis muid tegemisi ka. Vähemalt nii palju, kui neid on. Esmaspäeval saatsin oma CV 5 erinevasse kohta. Vastust veel ei ole, aga lootus on, et äkki mingi töö ikka saan. Teisipäeval väga midagi huvitavat ei teinudki. Kolmapäeval jälle ei jõudnud midagi teha, kuna jõudsin koju alles peale seitset (Eesti aja järgi peale üheksat), siis oli vaja arvutis mõned asjad korda ajada, siis sööma ja magama. Täna jõudsin koolist natuke peale viite. Käisin poest ka läbi ja pidin mõne asja hinda nähes pikali kukkuma. Näiteks Eestis olles mäletan, et vaatasin sukkade hinda ja mõtlesin, et see 3 euri on ikka juba kallis... No siin maksavad sukad 5 naela!!! Jube lihtsalt!!! Jätsin seekord ostmata ja loodan, et leian kuskilt mujalt odavamalt. Arvutis saatsin veel mõned CV-d ära ja nüüd pean hakkama esmaspäevaseks seminariks ettevalmistusi tegema. Nimelt saame siis iga nädal küsimused, millele vastamiseks peame erinevaid raamatuid, ajakirju, e-raamatuid ja muud lugema. Ja see nimekiri, mida lugeda, on päris pikk. Ja see eeltöö tuleb teha igas aines ja igaks seminariks. Nii et hakkab nüüd pihta see tõsine töö.
Homme lähen käin veel pangas ja üritan endale siinse pangakonto avada. Siis otsin üles mõne odava / second-hand raamatupoe ja ostan kaks raamatut ära, mida vaja läheb.
Aga mõned pildid ka vahelduseks...
Kõik teavad, et London on kuulus oma punaste telefoniputkade poolest. Päris paljud neist punastest putkadest on asendatud selliste putkadega, nagu on esimesel pildil, sest...
... need kuulsad punased putkad on (olenevalt piirkonnast muidugi) päris ära lõhutud ja lagastatud... Need on näited putkadest, mis jäävad mu igapäevasele teele. Aknaklaasid on katki, seest on räpased ja ma pole veel kordagi näinud mõnda inimest neid päriselt kasutamas. Aga olen näinud ka selliseid putkasi, mis nii ära lõhutud ja lagastatud, et seda ei saagi keegi kasutada...
Ja mõned üldised asjad, mida olen viimasel ajal tähele pannud:
- Paljud inimesed siin suitsetavad. Ma julgeks väita, et igal teisel või kolmandal inimesel siin on suits käes või suus. Seda olen tähele pannud just viimase nädalaga kooli minnes ja koolist tulles. Lihtsalt tänaval kõndides on vahepeal selline tunne nagu kõnnikski mingis vastikus konipilves, sest paljud ümberringi suitsetavad. Eriti häirib see, kui poemüüjad poe uksel seisavad ja siis koni hambus on. Paar korda olen mõnda poodi vaadanud, et läheks uuriks, mis seal siis õieti müüakse, aga kuna müüja uksel konitab, siis olen sellest mõttest suht kiiresti loobunud. Ma ei tea, miks need suitsetajad mulle just siin silma on jäänud, Eestis ma küll neid niimodi massiliselt tähele ei pannud.
- Londonis ei osata või ei taheta ehitada sirgeid kõnniteid. Seda siis horisontaalses mõttes. Seda panin tähele teisipäeval koolist koju jalutades, et üks kõnnitee äär on palju madalam kui teine. Ja see ei ole vaid mõnel väikesel kõnniteejupil nii, vaid kogu sellel 7 kilomeetril, mida ma iga päev käin... Päris ebamugav on käia nii. Jalad hakkavad ka jubedalt valutama sellest...
- Teisipäevases loengus istudes hakkasin mingi aeg mõtlema, et kas ma tõlgin mõttes kuuldavat teksti eesti keelde, et sellest aru saada. Ja jõudsin järeldusele, et ega vist ei tõlgi küll... Ja siit siis ka tädi küsimusele vastus, et kaua see aega võtab, et ma hakkaksin inglise keeles mõtlema - nagu näha, siis ubes kaks ja pool nädalat...
Eile saime ühe hea uudise veel teada. Nimelt jõuluvaheaeg hakkab ametlikult alles 21.detsembril, aga meil ei ole 17-21 detsembril loenguid ega seminare, teemad ja ülesanded pannakse netti üles ja siis võib neid ükskõik kus olles teha.
See viimane nädal on neti-õpe, sest paljud tudengid tahavad jõuludeks koju lennata ja sellega on kooli juhtkond ka arvestanud.
Eile vaatasin endale detsembriks ka lennupileteid. Homme hakkan neid broneerima. Aga Londonist Tallinnasse saan vähemalt 27 naelase pileti. Tallinnast Londonisse on see hind vähe kallim...
Aga nüüd võtan ette esimesed raamatud ja hakkan esmaspäevaseks seminariks valmistuma. Tõotab tulla huvitav lugemine. Kokku natuke üle 1000 lehekülje + paar online-artiklit...
Veel üks asi...
Meie kursusel on mitu lätlast, mitu leedukat, mõned soomlased ja rootslased, isegi mõned venelased ja mitte ühtegi eestlast peale minu... Norm...
Comments
Post a Comment